{"id":53,"date":"2026-01-15T17:20:40","date_gmt":"2026-01-15T17:20:40","guid":{"rendered":"https:\/\/4segment.com\/pildi-kvaliteedi-ajalugu-ja-tuleviku-suunad\/"},"modified":"2026-06-29T16:27:45","modified_gmt":"2026-06-29T16:27:45","slug":"pildi-kvaliteedi-ajalugu-ja-tuleviku-suunad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/4segment.com\/et\/pildi-kvaliteedi-ajalugu-ja-tuleviku-suunad\/","title":{"rendered":"Foto ja video maagia. Minevik – olevik – tulevik"},"content":{"rendered":"\n
\"\"<\/figure>
\n

Kiire areng foto kvaliteedis ja j\u00e4\u00e4dvustamise tehnikas.<\/p>\n\n\n\n

Fotoseiklused ootavad!<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Kui tegin oma esimesed fotokl\u00f5psud, polnud digimaailmast veel midagi teada. Elasin analoogmaailmas.<\/p>\n\n\n\n

Digitaliseeritud analoogpildid<\/h2>\n\n\n\n

Esimesed fotod sai tehtud 35mm filmil, mida tuli vahetada pimedas ja ilmutada pimikus, kus kasutada v\u00f5is vaid punast valgust. Fotode ilmutamiseks kasutasin mitmeid fotovanne, ilmutuskeemia vedelikke, fotopabereid ning riputasin m\u00e4rjad pildid pesun\u00f6\u00f6ri ja pesul\u00f5ksude abil kuivama.  See oli p\u00f5nevushetk mida v\u00f5iks nostalgia m\u00f5ttes vahel harva t\u00e4nases ajas kasutada.<\/p>\n\n\n\n

\n

Filmirull tuli aparaadist pimedas v\u00e4lja v\u00f5tta. Oli \u00e4\u00e4rmiselt oluline olla t\u00e4helepanelik ning veenduda, et pimiku uks on kindlalt valguse eest suletud. Ilmutamise ajal oli vajalik uks seestpoolt lukustada, et keegi ei siseneks pimikusse. VALGUS OLEKS H\u00c4VITANUD KOGU PILDISTATUD MATERJALI.<\/strong><\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Ja siis tuli v\u00f5imalus saata pildid Soome kust tulid tagasi negatiivid koos 10 x 15 cm piltidega spetsiaalses foto\u00fcmbrikus. Oi seda avamise r\u00f5\u00f5mu ja ka kohatist pettumust.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"
Soomest tulnud negatiivid vahemikus aastatel 1993 – 1995.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Soomest tulnud foto\u00fcmbrikud negatiivide ja fotodega.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
\u00dche filmirulli negatiivid.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Kompaktkaamera ehk rahvakeeli seebikarp<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n

Filmis oli kas 16, 24 v\u00f5i 36 kaadrit. Iga kl\u00f5ps mida fotoaparaadiga tegin, tuli hoolikalt l\u00e4bi kaaluda, et v\u00e4ltida m\u00f5ttetuid kaadreid, mis tekitasid lisategevust, kulutasid aega ja ressursse. Vahel lipsas ka kehva kvaliteediga pildid sekka, eriti liikuvate loomade, laste, lindude pildistamisel.<\/p>\n\n\n\n

Fotoaparaatide valik ja nende tehnoloogia olid selleks ajaks muutunud suhteliselt v\u00f5imaluste rohkeks ja \u00a0kompaktseks, nii, et sai seebikarbi lahedalt k\u00e4ekotti mahutada lisaks juurde veel mitu-mitu filmirulli ja valgust mittel\u00e4bilaskvat koti, filmirulli vahetamiseks ja t\u00e4is filmirulli hoiustamiseks.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"
Pildistatud 1993. Koer ja papagoi.Saadetud film Soome ja saadud tagasi positiivid ja 15x 10 pildid.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Pildistatud 1995. Kass \u00f5hupalliga. Ilmutatud Soomes<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Pildistatud 1996. Kiisutited. Fuijfilm seebikarbiga. Ilmutatud juba Eestis<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Pildistatud 1996. Eiffeli torni lift. Ilmutatud Eestis. Fotomeister<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Pildistatud 1996. Effeli torni kabinet. Ilmutatud Eestis. Fotomeister.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Pildistatud 1996. Effeli tornist Marsi v\u00e4ljaku osa. Ilmutatud Eestis. Fotomeister.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Pildistatud 1996. Effeli torn \u00f6\u00f6sel. Ilmutatud Eestis. Fotomeister.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Pildistatud 1996. T\u0161au-T\u0161au must. Ilmutatud Eestis. Fotomeister.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n

Olin tavakasutaja ja kasutasin laiatarbe fotoaparaati ilma lisa objektiivita. Sellega pildistamiseks oli k\u00f5ik s\u00e4tted juba ette reguleeritud, isegi v\u00e4lku ei saanud v\u00e4lja l\u00fclitada. Lihtsalt vaatasin v\u00e4ikese akna kaudu sihitavat objekti ja KL\u00d5PS.<\/p>\n\n\n\n

Valguse reguleerimiseks kasutasin tavalist paberit v\u00f5i \u0161okolaadi fooliumpaberit. P\u00f5hiline reguleerimine toimus l\u00e4bim\u00f5eldult, sammukeste siia-sinna liikumisega, vahel poolk\u00fckkides, pikali, turnides k\u00f5rgemale puu otsa, aiale v\u00f5i trepi \u00e4\u00e4rtele, otsides \u00f5iget pildistamise kaadrit, samal ajal j\u00e4lgides hoolikalt \u00f5igeid valguse ja varju nurki. Hea pildi saavutamiseks n\u00f5udis see p\u00e4ris palju f\u00fc\u00fcsilist liikumist.<\/p>\n\n\n\n\n\n

Profikaameratel oli juba \u00fcsna muljetavaldavad v\u00f5imalused ja objektiivid. Vahel \u00f5nnestus k\u00f5rvalt vaadata profikaamerat, millel olid vahetatavad, suured ja reguleeritavad objektiivid ning neid v\u00f5is juba kaamerateks nimetada. Filmi tegemiseks kasutati siiski \u00fchte kaamerat ja fotode jaoks teist. <\/p>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"
Jaanikirik 2005a. Pildistatud: Samsung nupu telefon, 74,4 KB, dimensions 640×480<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Jaanikirik 2016a. Pildistatud: Samsung GT-19505, 3,46 MB, dimensions 3851×216<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Jaanikirik 2009a. Pildistatud: Filmikaamera fotoreziim SONY DCR-SR210E, 519 KB, dimensions 2249×1265<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Jaanikirik 2024a. Pildistatud: nutitelefon Xiaomi MI9, 3,96 MB, dimensions 4000×2250<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Keerulisematel aparaatidel sai ise reguleerida s\u00e4riaega, ava ja fookust. ZOOM-objektiiv aga andis vabaduse tuua kauge objekt l\u00e4hemale ilma, et peaksid ise sammugi liigutama \u2013 luksus, mida mu esimesel ‘seebikarbil’ ei olnud.”<\/em><\/p>\n\n\n\n

Vaikselt lisandus iga aastaga uusi v\u00f5imalusi, kuni aastal 2005 sain esimest korda telefoniga digitaalseid pilte teha. Veidi hiljem, umbes aasta p\u00e4rast, tegin digitaalseid fotosid Canon fotoaparaadiga. Tollal polnud veel lisaekraani, kust valminud pilti vaadata v\u00f5i vajadusel kustutada saaks.<\/p>\n\n\n\n

Sellest ajast alates algas h\u00fcppeline muutus uute tehnoloogiate suunas, kus uued fotoaparaadid ja -kaamerad ilmusid poe riiulitele nagu konveierilt, iga poole aasta j\u00e4rel midagi t\u00e4iesti uut. Infotulv ajas pea segi uute tehnoloogiate \u00f5petusi lugedes. J\u00f5udsin \u00fche aparaadi selgeks \u00f5ppida kui juba tuli v\u00e4lja uus mudel.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgnesid filmikaamerad, millega sai teha ka fotosid, lisandusid erinevad objektiivid, esimesed lainurkobjektiivid ja k\u00f5iksuguseid filtreid ning lisatarvikuid mida k\u00f5ike ei j\u00f5udnudki l\u00e4bi vaadata.<\/p>\n\n\n\n

Ja SIIS saabusid peegelkaamerad. See oli t\u00f5eliselt tormiline ja p\u00f5nev ajastu. Esmalt tulid poolkaader kaamerad, seej\u00e4rel t\u00e4iskaader kaamerad. Fotode ja filmikeste maailm paisus erakordselt suureks. Pildistada v\u00f5is suisa lohakalt ja k\u00fcmneid j\u00e4rjestikuseid v\u00f5tteid. Piirangud olid murtud. Fotokvaliteet aina paranes.<\/p>\n\n\n\n

Algas nutitelefonide aeg, kus ka foto re\u017eiim sees, millega juba arvestada v\u00f5is. Nupu telefonide pildikvaliteet on j\u00e4\u00e4nud paigale v\u00f5i ainult pisut paranenud.<\/p>\n\n\n\n

Siit sai alguse t\u00e4nap\u00e4eva kiire t\u00f5us k\u00f5rgustesse ja kaugustesse ning see j\u00e4tkub pidevalt. Tekkinud on \u00e4\u00e4rmiselt tihe konkurents.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval ei kujutaks keegi ette nutitelefoni ilma kaamerata. Resolutsioonid aina paranevad ning uusi innovaatilisi lahendusi tuleb j\u00e4rjest juurde. Pildikvaliteet v\u00f5istleb profi kaameratega. Nutitelefonidele tuleb juurde lisavarustust ja objektiive. K\u00f5ik on reguleeritav. Ei mingeid pimikuid ega suurt v\u00f5imlemist valguse ja parema pildi p\u00fc\u00fcdmiseks – head aega piirangud!<\/p>\n\n\n\n

Kaadri v\u00f5imlemist tuleb ette vaid atraktiivse foto saamiseks eri plaane kasutades.<\/p>\n\n\n\n

Ja kuhu edasi?<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5iks ju unistada, et ilmuvad “Multifonid”, mida ei pea f\u00fc\u00fcsiliselt k\u00e4es hoidma, et j\u00e4\u00e4dvustada olulisi ajahetki tulevikuks.<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5tteks.<\/h4>\n\n\n\n

Teekond analoogmaailmast digimaailma j\u00f5udmine kestis ca 20 aastat. 35 mm filmirullist,ilmutatud paberfoto asemel on t\u00e4nap\u00e4eval saanud nutifoniga tehtud digifotod, mis asuvad n\u00e4iteks pilves, arvutis v\u00f5i v\u00e4lisel andmekandjal, v\u00f5imaldades vajadusel see igal hetkel tr\u00fckkida.<\/p>\n\n\n\n

Algse foto tegemise piiratus ja \u00fchele fotole kuluv aeg on ajas muutunud kiiremaks ja efektiivsemaks 200 x ja ehk rohkemgi.<\/p>\n\n\n\n

Tulevik on \u00fcha uuema tehnoloogia arengu h\u00fcppe ootuses.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ib-olla saame juba peagi hetki j\u00e4\u00e4dvustada vaid nupu vajutusega v\u00f5i h\u00e4\u00e4lega juhituna, ilma et peaksime f\u00fc\u00fcsilist j\u00e4\u00e4dvustusseadet k\u00e4es hoidma.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kiire areng foto kvaliteedis ja j\u00e4\u00e4dvustamise tehnikas. Fotoseiklused ootavad! Kui tegin oma esimesed fotokl\u00f5psud, polnud digimaailmast veel midagi teada. Elasin analoogmaailmas. Digitaliseeritud analoogpildid Esimesed fotod sai tehtud 35mm filmil, mida tuli vahetada pimedas ja ilmutada pimikus, kus kasutada v\u00f5is vaid punast valgust. Fotode ilmutamiseks kasutasin mitmeid fotovanne, ilmutuskeemia vedelikke, fotopabereid ning riputasin m\u00e4rjad pildid pesun\u00f6\u00f6ri […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1566,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-53","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-category-4"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t